...

"Kuula, kuula, sulle laulu ma loon.." Mari-Leen kummitab mu peas... Täpselt nagu sina mu kallis.. Kujutad sa ette et möödas on juba aasta ja 2 kuud? Ma tunnen end nii üksikuna. Sind ju ei ole... Tead, parema meelega ma vaataks sind teise tüdrukuga koos. Vähemalt sa oleks elus , ma näeksin sind veel. Ma olen üritanud ja üritanud lahti saada sinu mälestustest kuid see teeks asja ainult raskemaks. "Mul on natuke kurb ja piinlik ka, sulle hüvasti öelda, kuid ei saa.. " Tõesti , ma ei suuda sinuga ikka veel hüvasti jätta , sa ei ole surnud minu jaoks , sa elad. Mitte ainult minu südames , mul on tunne nagu sa elaks , päriselt , kuid teises riigis. Ei, pigem on see mu soov. Ma tean et sa ei saa seda lugeda kuid ma tahan seda oma peast välja ja kirja , paberile kirjutada ei tahaks, ei viitsiks... Igatsus närib mu hinge... Tead, ma näen sind õhtuti enda kõrval voodi peal lebamas, mulle silma vaatamas ja head ööd soovimas. neil õhtutel tahaks ma su kaissu võtta ja kallistada, kõvasti, kõvasti. Tahan et sa teaksid, ma armastan Sind ja jään igavesti armastama, isegi kui abiellun ja saan lapsed oled sina mu südames esikohal ja ma ei unusta sind iialgi !!

igavesti Sinu ! (W) :'(